Liköörveinist

Ajalooliselt hakati veini kangestama põhjusel, et see säiliks pikkade meresõitude ajal. 18. sajandil laevatrümmis reisi kestel arenenud veini hakati portugali keeles nimetama vinho daroda´ks. Kange alkoholi lisamine ja suurem magusus aitasid veinil säilida, sest kui lisada enne joogi käärimise lõppu alkoholi, hävitab see pärmi ja peatab käärimisprotsessi. Kuigi nüüdisajal leidub ka teisi säilitusviise, on veinide kangestamine au sees püsinud, sest tarbijatele on see meeltmööda.

Termin kangestatud vein tähistab veine, millesse on valmistamise ajal lisatud 70–77% viinamarjadestillaati. Esmalt marjad purustatakse ja tekib meski, seejärel eemaldatakse kestad, seemned, lehed ja varred. Tulemuseks on veinivirre, mis on alkoholivaba ja hägune mahl. Kui lisame juurde kanget alkoholidestillaati (70–77%), saame tulemuseks liköörveini. Tuntuim neist on Pineau des Charantes, millele on juurde lisatud ühe aastast konjakit.

Teine võimalus on valmistada Vins doux Naturels-tüüpi (VDN) veini. Siis hakatakse virret fermenteerima, pärmiseened vajuvad vaadi põhja, lisatakse kanget alkoholidestillaati ja tulemuseks on magus kange vein. Tuntuimad neist on Muscat de Rivesaltes, Banyuls ja Muscat de Beaumes-de-Venise.

Klikoorvein teksti piltolmas võimalus on viinamarjavirde täisfermentatsioon – vein muutub kuivaks. Seejärel lisatakse kanget alkoholidestillaati ja saadavad veinid jagatakse kolme rühma. Bioloogiliselt ehk pärmseene all arendatud meetodi tulemuseks saame Fino ja Manzanilla (kangestatud 15,5%). Oksüdatiivse meetodi tulemuseks on Oloroso, Cream Sherry ja Palo Cortado (kangestatud 18%). Kolmas meetod on pastöriseerimine ehk kuumutamine kõrgel temperatuuril (40–45°C) ning tulemuseks saame Madeira. Portveinide puhul lisatakse viinamarjadestillaat alles peale seda, kui on toimunud eelkäärimine koos kestadega. Seejärel kestad eemaldatakse ning lisatakse viinamarjadestillaat, et fermentatsioon katkestada ja  suurendada alkoholisisaldust 19–22%ni (nii jääb veini veel tublisti suhkruid). Portvein on peaaegu alati segatud vein ja küpseb alati tammevaatides (pipes 534–550 l).

Paljud veinitüübid on tekkinud veinide kangestamise kaudu. Tuntumad neist on šerri, portvein, Madeira, Marsala ja vermut.

Kangestatud veine tuleb eristada muudest viinamarjapiiritusest valmistatud jookidest, nagu brändi või konjak. Ehkki need kõik on suure alkoholisisaldusega, valmivad piiritusjoogid destilleerimise tulemusel. Kangestatud veine aga ei destilleerita, vaid neile lisatakse kanget alkoholidestillaati (üldjuhul viinamarjadestillaati).

Kangestatud veinid on alkoholisisalduse poolest tavaliselt veini ja piiritusjoogi vahepeal. USAs nimetatakse neid ametlikult dessert-, Euroopas ka liköörveinideks, Suurbritannias aga kangestatud veinideks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liit nõuab termini liköörvein kasutust.