Šampanja – luksuslikuks elamuseks

sampanja_800_dusk

Kõige kuulsam kihisev vein on loomulikult šampanja, mis on pärit Prantsusmaalt Champagne’i piirkonnast. Veinid saabusid esimest korda Champagne’i aladele koos roomlastega 1. sajandil. Rooma keiser Julius Caesar kavatses luua 2000 aastat tagasi Reimsi kohale oma pealinna ja alustas seal suurt ehitustegevust. Maa all kaevandati lubjakivi ja sellest tekkinud käigud võeti kasutusele šampanjakeldritena. 15. sajandil andis Reimsi piiskop Püha Remigius (prantsuse keeles St. Remi) käsu luua esimesed viinamarjapõllud Champagne’i maakonnas ja veinist sai kloostritele suur sissetulekuallikas. Champagne’i piirkonna mungad hakkasid esimesena huvi tundma veini sisse tekkivate mullide vastu ja nii sai alguse tänapäevane šampanja. Prantsuse viimase kuninganna Marie Antoinett e’i ajal (1755– 1793) kogus šampanja kiiresti kuulsust tänu tema peolembusele ja teised Euroopa õukonnad võtsid šampanja kiirelt omaks. Seega on Champagne saanud oma prantsuskeelse nime piirkonna järgi. See tähendab, et šampanjaks tohib nimetada vaid Champagne’i piirkonnas toodetud vahuveine.

Tänapäeval on see vahuveini liiginimetus ja tootmine kaitstud piirkonna päritolu sertifikaadiga. Lisaks võib 2010. aastal vastu võetud seaduse muudatuse järgi šampanjasid toota ka Arbane’i, Petit Meslieri, Pinot Blanci, Pinot Gris’ viinamarjasortidest. Marjasordid ja nende omavaheline sobivus, hästi kriidine ja suurepäraselt niiskust talletav pinnas, jahe kliima – prantsuse keeles terroir – ning õige vahuveini valmistamise tehnoloogia annavadki kokku õige šampanja.

Šampanja valmistatakse valdavalt kahest punasest (Pinot Noir, Pinot Meunier) ja ühest valgest (Chardonnay) viinamarjasordist. Methode champenoise või ka method traditionelle on traditsiooniline šampanja valmistamise viis, mis annab veinile tema taidluse, elegantsi ja tagab pikalt kestva mullide voo. Meetodi omapära on selles, et noor vein kääritatakse, villitakse tugevasse paksemast klaasist pudelisse (tavaliselt 75 või 150 cl) ja sellele lisatakse pärmi ja suhkru lahust ning pudelis algab veini teine käärimine, mis kestab enam kui 15 kuud. Selle aja jooksul tekib ka süsihappegaas. Laagerdumise ajal keeratakse pudeleid vähehaaval ja tekkinud sade liigutatakse pudeli kaela. Seejärel see eemaldatakse ja lisatakse õige šampanjakork. Käärimisel tekkinud süsihappegaasi mulle me šampanjapudeli avamisel ja veini klaasi valamisel näemegi. Kogu protsessi pikkus ja viinamarjade vaevarikas kasvatamine jahedas, viinamarjade jaoks isegi külmas kliimas, kuid samal ajal šampanja värske happeline maitsekestvus ja tema elegantne aroom teevad šampanjast ühe kalleima ja enim hinnatud vahuveini maailmas.

Juba ajalooliselt on šampanjat alati seostatud raha ja jõukusega ning seetõttu pakutakse seda alati koos kalamarja ja rikkaliku mereandide valikuga. Ent proovige šampanjat lihtsate marineeritud Eesti metsaseentega ja ka siis ei pettu te maitsekoosluses sugugi. Samuti sobib šampanja kenasti erinevate kalast valmistatud eelroogadega. Siin loeb veidi ka šampanja stiil – kas on tegu rose šampanjaga, aastakäigujoogiga või nn grand cru veiniga – nad kõik erinevad üksteisest oma aroomi ja maitse poolest.

Lihtsamad šampanjad on värskemad ja sobivad paremini kalast ja mereandidest valmistatud eelroogadega, aastakäigu šampanjad sobivad enam grillitud mereandide ja soojade kalaroogadega, rose šampanjad passivad kenasti erinevate singilõikude ja pasteetide, samuti kergemate lihatoitude kõrvale. Valmistatakse ka poolkuivasid ehk demi-sec šampanjasid, mida võiks nautida puuviljade ja kergemate dessertidega.

 

ŠAMPANJADE KUIVUSASTMED

Extra Brut – ka Brut Non Dosage, Brut Nature, Brut Zéro – täiesti kuiv šampanja, kuhu pole enne pudeldamist suhkrut lisatud. Kogu veinis olev suhkur on käärinud alkoholiks.
Brut – kuiv klassikaline šampanja, suhkrusisaldus võib olla kuni 12 g liitri veini kohta.
Extra Dry – kuivast vahuveinist veidi magusam, suhkrusisaldus 12–17 g liitri veini kohta.
Sec – kuiv vein, mis on veidi magusam kui extra dry, suhkrusisaldus 17–32 g liitri veini kohta.
Demi Sec – peaaegu magus šampanja, suhkrusisaldus 35–50 g liitri veini kohta.
Doux – magus šampanja, suhkrusisaldus üle 50 g liitri veini kohta.

 

Privacy Preference Center

Close your account?

Your account will be closed and all data will be permanently deleted and cannot be recovered. Are you sure?