Tekiila – ajalugu, koostisosad ja laagerdamine

tekiila_800_dusk

AJALUGU

Esimese tekiila kohta ringleb palju lugusid. Mõni usub, et jumalad lõid Mehhiko asteekidele selle agaavist valmistatud alkoholijoogi välgunoole abil. Selliste lugude taustal on meile teada, et asteegid olid esimesed, kes hakkasid valmistama alkoholi agaavitaimest, tekiila peamisest koostisosast.
16. sajandil tõid Hispaania konkistadoorid Mehhikosse destilleerimise. Selle meetodi abil valmistasid mehhiklased esimese destilleeritud agaavialkoholi, mis sarnaneb tänapäevase tekiilaga. 1653. aastal rajasid asunikud Tequila linna, mis on Mehhikos tänapäevani tekiila tootmise keskus. Sealt leiate Mehhiko esimese kaubandusliku piiritustehase La Perseverancia, mis asutati 1753. aastal. Praegu tegutseb selles tehases Sauza Tequila.
19. sajandi alguses tegid kuulsad tekiilavalmistajate perekonnad, nende hulgas Sauzad, tekiilatööstuses kiiresti suuri ümberkorraldusi. Sauza kehtestas kvaliteedistandardid ja oli esimene, kes hakkas tekiilat vedama Mehhiko piiridest väljapoole. Paljud ütlevad, et tekiilatööstus kujunes välja just Sauza eestvedamisel.
Tekiila peab vastama Mehhiko seadustega reguleeritud rangetele õigusnõuetele koostisosade ja laagerdamise kohta.

KOOSTISOSAD

Mehhiko tekiila regulatsiooninõukogu (CRT) reguleerib seadust, mille kohaselt saab jooki tekiilaks nimetada siis, kui see sisaldab vähemalt 51% suhkruid sinisest agaavitaimest, mida kasvatatakse Mehhiko osariigis Jaliscos ja mõnes seda ümbritsevas piirkonnas.
On kahte tüüpi tekiilat. Esimest tuntakse tekiila või 51-protsendise tekiila nime all ja selle valmistamisel on kasutatud 51–99% ulatuses agaavisuhkruid. Kasutatakse ka teisi suhkruid, nende hulgas roo- või maisisuhkrut. Teine tüüp on 100% agaavitekiila, mis sisaldab ainult agaavisuhkrut ja mida peetakse seetõttu kõige paremaks tekiilaks. Otsige sildilt märgistust „100% Puro de Agave”.


LAAGERDAMINE

Ka laagerdatud tekiilal on eri nimetused, samuti kehtivad laagerdamisel kindlad standardid.

  • Blanco/Silver (valge) ja Gold (kuldne) – need villitakse värskelt ja laagerdamata. Kuldset ekiilat valmistatakse Silver-tekiilast, millele lisatakse karamelli, ning selle tulemus on täidlasema, kergelt magusa maitse ning sooja ja kuldse tooniga tekiila. Vürtsikus on säilinud mõlemas tekiilas, sest laagerdusvaadid ei ole nende maitset mahendanud.
  • Reposado ehk “puhanud” tekiila – see on kõige populaarsem tekiilasort Mehhikos. See on Ameerika tamme vaatides 2–11 kuud laagerdunud, mis annab joogile kuldse värvi ja kergelt mahedama maitse.
  • Añejo ehk “laagerdunud” tekiila – see tekiila on Ameerika tamme vaatides laagerdunud vähemalt 12 kuud, mistõttu on sel sügav ja rikkalik värv ning mahe täidlane maitse.
  • Extra Añejo ehk eriti pikalt laagerdunud tekiila, mis laagerdub vaatides vähemalt kolm aastat.