Vahuveinist

Esimesed märkmed kihiseva veini kohta pärinevad Vana-Kreeka ja -Rooma ajaloo kroonikutelt. Gaas arvati veini tekkivat kuufaaside ja kurjade vaimude mõjul. Keskajal nimetati salapäraselt kihisema läinud veini saatana veiniks. Ehkki vahuveini sündi seostatakse Dom Perignoniga, on see müüt. Kuulsa munga märkmetest on selgunud, et ta otsis lahendust probleemile, et vein ei läheks uuesti pudelis käärima.Esimene dateeritud vahuvein on aastast 1531 ja see on pärit Blanquette de Limoux Languedoci piirkonnast Prantsusmaal, täpsemalt Saint Hiliaire’i benediktiinlaste kloostrist. Veini valmistamiseks kasutati Mauzac’ viinamarjasorti. 1662. aastal esitles Prantsusmaa õukonnast pagenduses viibiv aadlik Markii de St-Èvremond Londonis Inglismaa kuninga õukonnas vahutavat veini, mis oli pärit Champagne’i piirkonnast. 18. sajandil hoogustus šampanja tootmine tänu sellistele uutele tootmisvõtetele nagu Inglise klaas, pupitere ja remuage.

1825. aastal rajati esimesed vahuveini valmistavad veinikojad Ungaris, 1825 Saksamaal, 1870 Vini Spumante Itaalias Piedmontes, 1872 Hispaanias Penedesis, 1892 Californias Sonoma Valleys ning aastal 1971 valmistati esimene vahuvein Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Vahuveini valmistamiseks on erinevaid tehnoloogiaid, millest tuntuimad on traditsiooniline meetod ehk pudelis kääritamine (pr mèthode traditionelle, mèthode champenoise) ja survemahutites ehk tankides kääritamine (pr méthode Charmat).

vahuveinist_duskVahuveine valmistatakse mitmes kuivus- ja magususastmes alates astmest Brut Nature (jääksuhkur 0–3 g/l) kuni magusate doux, dolce, sweet vahuveinideni (jääksuhkur üle 50 g/l).

Prantsusmaa kvaliteetvahuveinid, v.a Champagne, kannavad nimetust Cremant. Vahuveinide valmistamiseks kasutatakse seadusega määratud kvaliteetviinamarjasorte ja traditsioonilist valmistusmeetodit (pr methode traditionelle). Prantsusmaa Vin d´Pays vahuveinid kannavad nimetust Vin Mousseaux ja neid valmistatakse erinevas magususastmes: Brut, Demi-Sec ja Doux.

 

Hispaania on tuntud oma suurepäraste Cava´de poolest, mida valmistatakse seal üheksas veinipiirkonnas. Tuntuim Cava valmistamise piirkond on Penedes (90%), järgnevad Rioja, Navarra, Estremadura, Valencia, Costers del Segre, Aragon, Castilla-y-Leon ja Baskimaa. Itaalias Venetos valmivad suurepärased ja värsked Prosecco´d, Lombardias ja Emilia-Romagnas kihisevad L’ambrusco’d ning kuulsaim Itaalia vahuvein Asti valmib Piedmonte piirkonnas Moscato viinamarjadest ja Charmat-meetodil.