Viski

viski_800_dusk_kitsas

Viski on vaieldamatult kõige huvitavam jook maailmas. Viski pakub naudingut, seltsielu, teadmisi – ning oma parimas vormis võib viski pakkuda meile maitseelamusi ning mälestusi, mis kestavad terve eluaja. Viski on see tähelepanuväärne jook, mille vanad gaeli mungad nimetasid eluveeks.
Igast viskiklaasist võib leida, nagu väidetakse, ajalugu, kultuuri, traditsioone ja tugeva annuse elust endast. Mitte üheski teises inimese loodud joogis ei ole nii palju maitseelamusi ja emotsioone.
Viski tarbimine seisneb mõõdukuses, teadmistes, mida joote, ja kvaliteedi eelistamises kvantiteedile. Ühes asjas lepime kohe kokku: viski joomisel pole reegleid. Ainult üks inimene saab väita, et mõni viski maitseb paremini kui teine või et viskit peab jooma just teatud viisil. Ainult teie otsustate, mis teile sobib. Võite nautida viskit täpselt nii, nagu teile meeldib. Viski annab vabaduse valida.

ŠOTI VISKI

Viskid erinevad alkoholisisalduse, tooraine ja kvaliteedi poolest. Ajaloost on aga teada, et kõik algas Šotimaal 1494. aastal, kui munk John Corr ostis viski valmistamiseks linnaseid, et kuninga loal destilleerida viskit ravimiks. Šoti viski retsept o väga lihtne – pole vaja muud kui otra, vett ja pärmi. Hea oleks ka pott , kus segu keeta, veidi turvast ja tammevaati viski laagerdamiseks. Samuti läheb vaja piisavalt kannatlikkust ja aega umbes 15 aastat või veidi rohkem, et maitsta! Seega annab Šoti viskile talle omase maitse just oder ning Ameerika- ja Hispaania tammevaadid. Viski valmistamiseks kuivatatakse odralinnased turbasuitsuga. See tootmise osa annabki sõltuvalt turba päritolust ja kasutamise intensiivsusest viskile suitsuse aroomi- ja maitsenüansi. Seejärel jahvatatakse kuivatatud linnased jämedaks seguks, lisatakse segule vesi ning saadakse magus virre. Virdele lisatakse pärm, millest algab käärimisprotsess. Tulemuseks on lahja õlletaoline alkohol, mis läheb destilleerimisele. Destilleeritakse enamasti kaks, harva ka kolm korda ning saadud destillaadi parim ja kvaliteetseim nn keskmine osa pannakse tammevaatidesse laagerduma.

Seaduse järgi peab Šoti viski olema destilleeritud Šotimaal, laagerduma vähemalt kolm aastat tammevaatides ja alkoholisisaldus peab olema vähemalt 40%, et seda saaks kutsuda šoti viskiks. Kui segatakse kokku viskit erinevates vaatidest, siis pudelile tuleb märkida kõige noorema segu vanus.

Kokku on Šotimaal kuus viskipiirkonda.

  • Highland – kõige kuulsam ja suurem piirkond
  • Lowland – kõige lõunapoolsem, vähe viskitehaseid
  • Islay saar – kõige suitsusemate viskimarkide tootmise poolest tuntud piirkond
  • Speyside – kõige rohkem viskitehaseid, üle poole kogu viskitoodangust tuleb sealt
  • Campbeltown – väike piirkond, kõige vähem viskitehaseid
  • Islands – saarestikud Šotimaa lääne- ja põhjaosas, tuntud jõulise karakteriga viskide poolest

Šoti viski saab tootmismeetodi järgi jagada neljaks sordiks.

  • Teraviljaviskid – tööstuslikult toodetud kolonndestillaatorites, müüakse vähe, lisatakse seguviskidele. Kasutataks viljasorte oder, rukis, nisu ja mais.
  • Ühelinnaseviskid – puhas linnaseviski, ainult ühe destilleerimiskoja viski, toodetud padadestilleerimise meetodiga spetsiifilise karakteriga, ainult odrast.
  • Linnaseviskide segu – segu, milles on ainult ühelinnaseviskid.
  • Seguviski – teravilja- ja ühelinnaseviskide segu, mis koos moodustavad hea tasakaalu.

BOURBONI VISKI

Bourbon on viskisort, mida valmistatakse Ameerika Ühendriikides. Sageli nimetatakse kõiki Ameerika viskisid burbooniks, ent paraku on see ekslik ja burboon on vaid üks sort.

Ehkki Ameerikas valmistatav viski on Šoti ja Iiri viski järglane, pol neil kuigi palju ühist. Esimene erinevus on tooraines Burboon valmistatakse vähemalt 51% ulatuses maisist. Seda ei kuumutata kunagi turbasuitsus ja laagerduda tohib see ainult uutes vaatides. Ameerikas toodetud viski erineb Šoti ja Iiri viskist ka selle poolest, et käärimisel lisatakse värskel teraviljajahule kord juba käärinud segu. See tähendab, et kui Šotimaal on käärimisnõus magus virre (ingl sweet mash), sii Ameerikas hapu virre (ingl sour mash). Seda tehakse, et hoida segu halvaks minemast: kuna välisõhu temperatuur on küllalt kõrge ja õhuniiskus suur, siis ei lase hapukas lisand teatavatel bakteritel paljuneda. Burboon on maitselt tunduvalt magusam ning iseloomuliku mandli- ja pähkliaroomiga.  Ameerikas on viski nimi whiskey nagu iirlastelgi.

KANADA VISKI

Kanada viskid on sarnasemad Šoti viskiga, sellest ka kirjaviis whisky. Kanadas püüti leida aseainet seal vähelevinud odrale ja nii kasutatakse Kanada viski tootmiseks suurtes kogustes maisi, rukist ja nisu. Saadud jooki nimetatakse tihti rukkiviskiks, kuigi see ei ole täpne: enamasti on joogis rukkiviskit alla 10%. Teravamaitselist rukkiviskit mahendava maisiviski ja muud neutraalsed alkoholid. Kanada viski laagerdub söestatud Ameerika tammevaatides vähemalt kolm aastat. Üldiselt on Kanada viski kuulus oma maheda maitse poolest ja tänu sellele ka rohkem kasutusel viskikokteilide valmistamisel.